Valik näitusel eksponeeritud dokumentidest

Rahuleping Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel 1920.
Treaty of Peace between Estonia and Soviet Russia 1920.

2. veebruaril 1920 kirjutati Tartus pidulikult alla Eesti - Nõukogude Vene rahulepingule, millega lõppes Vabadussõda. Eesti Vabariiki tunnustas esimese riigina Nõukogude Venemaa, kes omakorda sai rahulepinguga ka Eesti tunnustuse. Tartu rahuga tunnustas Nõukogude Venemaa tingimusteta Eesti riigi iseseisvust ja loobus "igavesest ajast kõigist suverään-õigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta". Leping sisaldab lisaks sõja lõpetamisele ja Eesti riigi tunnustamisele artikleid piiri, julgeoleku, majanduslike, sotsiaalpoliitiliste jm küsimuste reguleerimise kohta. Tartu rahuleping on juriidiliselt kehtiv ka tänapäeval, kuna kumbki pool pole seda tühistanud, ning Eesti Vabariigi jaoks aegumatu riigiõigusliku tähtsusega leping. Rahuleping on koostatud eesti ja vene keeles, registreeritud Rahvasteliidus ning avaldatud koos tõlkega prantsuse ja inglise keelde 1922. aastal Rahvasteliidu dokumentide kogumikus.

On February 2, 1920 the Treaty of Peace between Estonia and Soviet Russia, ending the War of Independence was ceremoniously signed in Tartu. Soviet Russia, recognised by the Peace Treaty by Estonia, was at the same time the first state to recognise the Republic of Estonia. In accordance with the Tartu Peace Treaty Soviet Russia recognised unconditionally the independence of Estonia, giving up "forever all the sovereign rights Russia had had over Estonian land and its people". Besides articles on ending the war and recognition of the state of Estonia, the treaty includes those regulating borderline, security, and economic, socio-political and other questions. The Tarty Peace Treaty is legally still in force for neither of the parties has annulled it, and for the Republic of Estonia this public law treaty is of everlasting importance. The Treaty was originally in Estonian and in Russian, it has been registered in the League of Nations, and in 1922 it was published together with its French and English translations in the document collection of the League of Nations.

Eesti - Nõukogude Venemaa rahulepingu registreerimistunnistus.
Certificate confirming the registration of Estonian - Soviet Russian Peace Treaty in the League of Nations 1922.

Eesti - NSV Liidu mittekallaletungi ja tülide rahuliku lahendamise lepingu täiendusleping 1934. Amendment to the Treaty of Non-Aggression and Peaceful Settlement of Disputes between Estonia and the Soviet Union 1934.

Eesti - Läti vastastikuse abistamise leping 1934.
Mutual Assistance Pact between Estonia and Latvia 1934.

Eesti - Saksa mittekallaletungi leping (Eesti Vabariigi presidendi poolt ratifitseeritud eksemplar 1939).

Treaty of Non-Aggression between Estonia and Germany (copy ratified by the President of the Republic of Estonia 1939).

Eesti – NSV Liidu vastastikuse abistamise pakt 1939.
Mutual Assistance Pact between Estonia and the Soviet Union 1939.

Pärast seda, kui Moskva ja Berliin olid 23. augustil 1939 Molotovi-Ribbentropi paktiga Ida-Euroopa oma mõjutsoonideks jaganud, sundis Nõukogude Liit sõjaga ähvardades Eesti ning samuti Läti ja Leedu sõlmima endaga vastastikuse abistamise paktid. Pakti järgi kohustusid pooled teineteist abistama mõne kolmanda riigi kallaletungi puhul. Pakti tõeline tähtsus seisnes aga selles, et Eesti pidi lubama oma territooriumile Nõukogude Liidu sõjaväebaasid. Kuigi pakti elluviimine ei lubanud vormiliselt sekkumist lepinglaste siseasjadesse, nende riiklikku korda ega majanduslikku süsteemi, tähendas Punaarmee astumine Eesti pinnale tegelikult Eesti Vabariigi suveräänsuse kaotust. See oli esimene samm Eesti annekteerimiseks järgmisel aastal.

After Moscow and Berlin had divided Eastern Europe into their spheres of influence with the Molotov-Ribbentrop Pact from August 23, 1939, the Soviet Union, threatening with war, forced Estonia, but also Latvia and Lithuania, to sign pacts of mutual assistance. The pact bound the parties to mutual assistance in case of attack by a third party. The true significance of the pact, however, made Estonia agree to have the Soviet military bases established on its territory. Although formally the pact did not allow interference in the internal affairs, systems of government or economy of the parties, the settlement of Red Army forces on Estonian territory meant in fact that the Republic of Estonia had lost its sovereignty. This was the first step in annexing Estonia a year later.