Sisukord

Pildid

Saksa sõjavangid Eestis

Repressioonid

Filtreerimine

Sakslaste küüditamine

Vastupanu

 

Ettevalmistused
 Kingituspakkide saatmine
Ettevalmistused Oktoobrirevolutsiooni aastapäeva paraadiks - tankid Narva maanteel Tallinnas. Kingituspakkide saatmine Punaarmeele Tallinnas veebruaris 1945.
Euroopa rinnete kaardi ees Raekoja platsil Tallinnas veebruaris 1945.
 Narva maantee taastamine Tallinnas
Euroopa rinnete kaardi ees Raekoja platsil Tallinnas veebruaris 1945. Narva maantee taastamine Tallinnas.
Narva maantee taastamine Tallinnas.
 "Estonia" teatri hoone tellinguis.
Narva maantee taastamine Tallinnas. "Estonia" teatri hoone tellinguis.
Muhu kiriku varemed.
 Mihkli talu varemed Soondla külas Muhumaal.
Muhu kiriku varemed. Mihkli talu varemed Soondla külas Muhumaal.
"Estonia" teatrihoone varemed.
 Valga raudteejaama varemed.
"Estonia" teatrihoone varemed. Valga raudteejaama varemed.
Varemetes Narva linn.
 Purustatud Kuressaare linna elektrijaam.
Varemetes Narva linn. Purustatud Kuressaare linna elektrijaam.
Eesti NSV ministrite autasustamine ENSV Ülemnõukogu Presiidiumis.
 Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees Johannes Vares Ema Au ordeniga autasustatud emade keskel 20. mail 1945.
Eesti NSV ministrite autasustamine ENSV Ülemnõukogu Presiidiumis. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees Johannes Vares Ema Au ordeniga autasustatud emade keskel 20. mail 1945.
Partei, valitsuse ja Punaarmee esindajad Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni 28. aastapäeva paraadi tervitamas Tallinnas.
 ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees Johannes Vares.
Partei, valitsuse ja Punaarmee esindajad Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni 28. aastapäeva paraadi tervitamas Tallinnas. ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees Johannes Vares.
Koosviibimine ENSV julgeolekuministri Boris Kummi (vasakult 1.) kodus.
 EK(b)P Keskkomitee sekretär Nikolai Karotamm.
Koosviibimine ENSV julgeolekuministri Boris Kummi (vasakult 1.) kodus. EK(b)P Keskkomitee sekretär Nikolai Karotamm.
ENSV siseasjade rahvakomissar Aleksander Resev Nõukogude Eestis...
 ..ja varem Eesti Vabariigis.
ENSV siseasjade rahvakomissar Aleksander Resev Nõukogude Eestis... ...ja varem Eesti Vabariigis.
ENSV riikliku julgeoleku rahvakomissar Boriss Kumm Nõukogude Eestis
 ENSV riikliku julgeoleku rahvakomissar Boriss Kumm Eesti Vabariigis
ENSV riikliku julgeoleku rahvakomissar Boriss Kumm Nõukogude Eestis... ... ja varem Eesti Vabariigis
Eesti Laskurkorpuse vastuvõtmine Tallinnas 17. juunil 1945.
 Eesti Laskurkorpuse vastuvõtmine Tallinnas 17. juunil 1945.
Eesti Laskurkorpuse vastuvõtmine Tallinnas 17. juunil 1945. Eesti Laskurkorpuse vastuvõtmine Tallinnas 17. juunil 1945.
Eesti Laskurkorpuse vastuvõtmine Tallinnas 17. juunil 1945.
 Eesti Laskurkorpuse vastuvõtmine Tallinnas 17. juunil 1945
Eesti Laskurkorpuse vastuvõtmine Tallinnas 17. juunil 1945. Eesti Laskurkorpuse vastuvõtmine Tallinnas 17. juunil 1945.
Eesti Laskurkorpuse vastuvõtmine Tallinnas 17. juunil 1945.
 Eesti Laskurkorpuse vastuvõtmine Tallinnas 17. juunil 1945.
Eesti Laskurkorpuse vastuvõtmine Tallinnas 17. juunil 1945. Eesti Laskurkorpuse vastuvõtmine Tallinnas 17. juunil 1945.
"Estonia" teatrihoone taastati saksa sõjavangide tööga. Pidu töö lõpetamise puhul 9. juulil 1946.
 "Estonia" teatrihoone taastati saksa sõjavangide tööga. Pidu töö lõpetamise puhul 9. juulil 1946.
"Estonia" teatrihoone taastati saksa sõjavangide tööga. Pidu töö lõpetamise puhul 9. juulil 1946. "Estonia" teatrihoone taastati saksa sõjavangide tööga. Pidu töö lõpetamise puhul 9. juulil 1946.
Sõda on lõppenud ("Noorte Hääl" 10. 5. 1945).
 Juunis toodi tagasi koju Eesti Laskurkorpus ("Noorte Hääl" 18. 6. 1945).
Sõda on lõppenud ("Noorte Hääl" 10. 5. 1945). Juunis toodi tagasi koju Eesti Laskurkorpus ("Noorte Hääl" 18. 6. 1945).
Olgu tervitatud Nõukogude Eesti 5. aastapäev ("Noorte Hääl" 21. 7. 1945).
 Elagu 1. mai - töörahva võitlusjõudude ülevaatuse päev ("Sirp ja Vasar" 28. 4. 1945).
Olgu tervitatud Nõukogude Eesti 5. aastapäev ("Noorte Hääl" 21. 7. 1945). Elagu 1. mai - töörahva võitlusjõudude ülevaatuse päev ("Sirp ja Vasar" 28. 4. 1945).
Elagu Nõukogude Eesti 5. aastapäev ("Sirp ja Vasar" 20. 7. 1945).
 Elagu Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni 28. aastapäev ("Sirp ja Vasar" 6. 11. 1945).
Elagu Nõukogude Eesti 5. aastapäev ("Sirp ja Vasar" 20. 7. 1945). Elagu Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni 28. aastapäev ("Sirp ja Vasar" 6. 11. 1945).
1945. aastal korraldati mõned avalikud kohtuprotsessid metsavendade üle ("Postimees" 2. 10. 1945).
 Lasteajakiri "Pioneer".
1945. aastal korraldati mõned avalikud kohtuprotsessid metsavendade üle ("Postimees" 2. 10. 1945). Lasteajakiri "Pioneer".
Lasteajakiri "Pioneer".
 Huumori- ja satiiriajakiri "Pikker". Nõukogude elu: Eesti NSV 5. aastapäev.
Lasteajakiri "Pioneer". Huumori- ja satiiriajakiri "Pikker".
Nõukogude elu: Eesti NSV 5. aastapäev.
Huumori- ja satiiriajakiri "Pikker". Kapitalistide mured: "Mis sind kõige enam Nõukogude Liidu viisaastaku plaanis häirib?" - "See, et nad selle teostavad ja ületavad!"
 Riikliku Kirjastuse "Poliitiline Kirjandus" toodangut: Nõuandeid agitaatorile
Huumori- ja satiiriajakiri "Pikker".
Kapitalistide mured: "Mis sind kõige enam Nõukogude Liidu viisaastaku plaanis häirib?" - "See, et nad selle teostavad ja ületavad!"		 Riikliku Kirjastuse "Poliitiline Kirjandus" toodangut:
Nõuandeid agitaatorile
Riikliku Kirjastuse "Poliitiline Kirjandus" toodangut: Lenini-Stalini lipu all meie võidame
 Riikliku Kirjastuse "Poliitiline Kirjandus" toodangut: Rahvaste vabastaja Punaarmee
Riikliku Kirjastuse "Poliitiline Kirjandus" toodangut:
Lenini-Stalini lipu all meie võidame		 Riikliku Kirjastuse "Poliitiline Kirjandus" toodangut:
Rahvaste vabastaja Punaarmee
Riikliku Kirjastuse "Poliitiline Kirjandus" toodangut: Kommunistliku noorsooühingu koosolek
 Riikliku Kirjastuse "Poliitiline Kirjandus" toodangut: Rahvusvaheline töörahva püha 1. mai
Riikliku Kirjastuse "Poliitiline Kirjandus" toodangut:
Kommunistliku noorsooühingu koosolek		 Riikliku Kirjastuse "Poliitiline Kirjandus" toodangut:
Rahvusvaheline töörahva püha 1. mai
Riikliku Kirjastuse "Poliitiline Kirjandus" toodangut: Eesti NSV 5. aastapäev
 Riikliku Kirjastuse "Poliitiline Kirjandus" toodangut: Eesti rahva kiri suurele juhile ja õpetajale seltsimees Stalinile
Riikliku Kirjastuse "Poliitiline Kirjandus" toodangut:
Eesti NSV 5. aastapäev		 Riikliku Kirjastuse "Poliitiline Kirjandus" toodangut:
Eesti rahva kiri suurele juhile ja õpetajale seltsimees Stalinile
Riikliku Kirjastuse "Poliitiline Kirjandus" toodangut: Nõukogude riik - tööliste ja talupoegade sotsialistlik riik
 Riikliku Kirjastuse "Poliitiline Kirjandus" toodangut: Suur nõukogude riik
Riikliku Kirjastuse "Poliitiline Kirjandus" toodangut:
Nõukogude riik - tööliste ja talupoegade sotsialistlik riik		 Riikliku Kirjastuse "Poliitiline Kirjandus" toodangut:
Suur nõukogude riik
Ettevõtetele ja asutustele jagati tööjõuks Saksa sõjavange.
 Keelatud laulud.
Ettevõtetele ja asutustele jagati tööjõuks Saksa sõjavange. Keelatud laulud.
Riiklikel pühadel tuli valvata kõiki asutusi.
 ENSV tähtsamad ettevõtted vajasid militariseeritud valvet.
Riiklikel pühadel tuli valvata kõiki asutusi. ENSV tähtsamad ettevõtted vajasid militariseeritud valvet.
Tallinna turuhinnad 19. juunil 1945 - koristaja palga eest sai osta 20 pakki tikke.
 Suhkrut ei jätkunud isegi hävituspataljonidele.
Tallinna turuhinnad 19. juunil 1945 - koristaja palga eest sai osta 20 pakki tikke. Suhkrut ei jätkunud isegi hävituspataljonidele.
"Juhtivad töötajad" sõid oma kinnistes sööklates.
 Difteeria oli sõjajärgsetel aastatel tappev nakkushaigus.
"Juhtivad töötajad" sõid oma kinnistes sööklates. Difteeria oli sõjajärgsetel aastatel tappev nakkushaigus.
Küüditamine toimus ka Eestis - Punaarmee nõudel tuleb Aegviidu asulast välja saata 9 "rahvavaenlaste" perekonda.
 Toiduainete kaardisüsteem jagas ühiskonna erinevateks klassideks.
Küüditamine toimus ka Eestis - Punaarmee nõudel tuleb Aegviidu asulast välja saata 9 "rahvavaenlaste" perekonda. Toiduainete kaardisüsteem jagas ühiskonna erinevateks klassideks.

 

Saksa sõjavangid Eestis

1945. aastal asusid Eestis sõjavangide laagrid kümnete tuhandete saksa sõjavangidega. Sõjavangi isiklik toimik.
 Ida-Virumaal asunud sõjavangilaagri nr. 289 matuste raamatus 12.12.1944 - 30.05.1945 on registreeritud 170 matust.
1945. aastal asusid Eestis sõjavangide laagrid kümnete tuhandete saksa sõjavangidega.
Sõjavangi isiklik toimik.		 Ida-Virumaal asunud sõjavangilaagri nr. 289 matuste raamatus 12.12.1944 - 30.05.1945 on registreeritud 170 matust.
Sõjavangilaager nr. 289 aastal 1945: surnud 566 ja põgenenud 115 vangi.
 Sõjavangilaagri haigla surnuaia plaan Kiviõlis sügisel 1945.
Sõjavangilaager nr. 289 aastal 1945: surnud 566 ja põgenenud 115 vangi. Sõjavangilaagri haigla surnuaia plaan Kiviõlis sügisel 1945.

 

Repressioonid

NKVD vanglad Eestis 10. märtsil 1945: kohti oli 3085 ja vange 6730.
 NKVD vangla nr. 9 Valgas.
NKVD vanglad Eestis 10. märtsil 1945: kohti oli 3085 ja vange 6730. NKVD vangla nr. 9 Valgas.
10. mail 1945 arreteeritud "kodanliku natsionalisti" kirjandusteadlase August Annisti vangikaart.
 Tartu Ülikooli dotsent August Annist.
10. mail 1945 arreteeritud "kodanliku natsionalisti" kirjandusteadlase August Annisti vangikaart. Tartu Ülikooli dotsent August Annist.
Nõukogude vang August Annist.Nõukogude vang August Annist.
 Kultuuriloolase Rudolf Põldmäe saksa okupatsiooni aegne Tartu Ülikooli töötõend.
Nõukogude vang August Annist. Kultuuriloolase Rudolf Põldmäe saksa okupatsiooni aegne Tartu Ülikooli töötõend.
"Kodanliku natsionalisti" Rudolf Põldmäe vangikaart.
 25. aprillil 1945 arreteeriti luuletaja Heiti Talvik. Süüdistus - "kodanlik natsionalist".
"Kodanliku natsionalisti" Rudolf Põldmäe vangikaart. 25. aprillil 1945 arreteeriti luuletaja Heiti Talvik. Süüdistus - "kodanlik natsionalist".
11. mail 1945 arreteeriti ajaloolane Peeter Tarvel. Süüdistus - "kodanlik natsionalist".
 19. septembril 1944 põranda all ametisse astunud Eesti Vabariigi valitsuse sisekaitseülema Juhan Reigo ja teiste juurdlustoimik.
11. mail 1945 arreteeriti ajaloolane Peeter Tarvel. Süüdistus - "kodanlik natsionalist". 19. septembril 1944 põranda all ametisse astunud Eesti Vabariigi valitsuse sisekaitseülema Juhan Reigo ja teiste juurdlustoimik.
Arreteerimise määrus.
 Arreteerimise ja läbiotsimise order.
Arreteerimise määrus. Arreteerimise ja läbiotsimise order.
Vangi ankeet.
 Ülekuulamise stenogramm.
Vangi ankeet. Ülekuulamise stenogramm.
Süüdistuskokkuvõte.
 Otsus - maha lasta!
Süüdistuskokkuvõte. Otsus - maha lasta!
Teatis surmaotsuse täideviimise kohta.
Teatis surmaotsuse täideviimise kohta.  

 

Filtreerimine
Saksamaale evakueeritud sõrulase Aino Talki ülekuulamisprotokoll Kuressaare NKVD-s 4. septembril 1945. 1943. aasta juulis Saksamaale tööle siirdunud Svetlana Irina Gustavsoni välismaalase pass. Ta jäi ka pärast filterlaagri läbimist salajase järelevalve alla. 


Anton Lepiku Dachau koonduslaagrist vabastamise tunnistus. Ka Lepikut kui repatrianti Ameerika tsoonist kontrollis nõukogude julgeolek hiljem põhjalikult.  Kuramaal Saksa sõjaväes võidelnud Arnold Pihelpuu toimik. "Smerš" saatis ta 22. juunil 1945 NKVD laagrisse.


"Smerši" vanemleitnant Vassiljevi korraldus Meinhard Teinburgi vahistamise kohta 9. aprillil 1945. Viktor Käskile 25. juulil 1946 antud tunnistus filterlaagrist vabanemise kohta. 

 

Sakslaste küüditamine
NSVL siseasjade rahvakomissari asetäitja Vassili Tšernõšovi direktiiv 7. veebruaril 1945 Eesti NSV-s elavate sakslaste väljasaatmise kohta. Direktiivile on peale kirjutatud ENSV siseasjade rahvakomissari Resevi ja tema asetäitjate Ivanovi ja Kalvo resolutsioonid. Näidis eelnevalt koostatud küüditatavate nimekirjadest. Märge passis vene rahvuse kohta osutus siinkohal päästvaks. 


Kokkuvõtlik tabel küüditatud sakslaste ja nende perekonnaliikmete kohta. Pärnumaa miilitsa- ja julgeolekutöötajad julgesid koguni kritiseerida sakslaste küüditamist: "Nimekirjades osutatud isikud on peaaegu kõik eakad ja kõik eranditult on elanud kogu elu Eesti NSV-s, kõik on seotud perekondadega, mees või naine on eestlased, ja seetõttu pean ma nende ümberasustamist ebaotstarbekaks." 


Pärnumaa julgeolekutöötajate raport 31. augustil küüditamise läbiviimisest. Miilitsavolinik E. Männiku olupildike küüditamisest: "... ei juhtunud midagi iseäralikku, Sarapova nuttis natuke". 


Sakslasena küüditati ka Tallinna Tuletõrjebrigaadi komandöri asetäitja Johan Laufenberg, kelle kaitseks kirjutasid tema töökaaslased ja abikaasa mitmeid palvekirju, mis aga jäid tagajärjetuks. Lühikese aja jooksul tuli mittesakslastest perekonnaliikmetel langetada dramaatiline valik, kas sõita kaasa asumisele või jääda koju. Umbes pooled, s. h. Viiu Stein, otsustasid kaasa sõita... 


... ja pooled, nagu Roman Mei, eelistasid Eestisse jääda. Johannes Ilvese palvekirjast selgub, et ka küüditatutega vabatahtlikult kaasasõitjaid koheldi kohapeal nagu karistusaluseid. 


Nimekiri, mille järgi oli 1. veebruaril 1948 asumiselt põgenenud 47 inimest.  

Vastupanu
NKVD hinnang olukorrale Eestis 1. novembril 1945: kevadel läksid "bandiidid" pealetungile, tappes nõukogude aktiviste, rünnates riigi- ja majandusasutusi ning võimuesindajaid; sügise saabudes võitlus ägenes. NKVD teated Tallinnast Moskvasse: 7. jaanuaril 1945 kadusid Läänemaal Vigala vallas julgeoleku leitnant Tkatšenko ja miilits Novožilov ... 


21. veebruaril 1945 toimus Järvamaal Koigi vallas NKVD operatiivgrupi ja metsavendade lahing ... 31. märtsil 1945 vabastas Ants Kaljuranna salk Pärnumaal Sootaga vallas areteeritud inimesed ... 


25. mail 1945 tungisid metsavennad Tartumaal Sadala vallamajja ja põletasid maha täitevkomitee arhiivi ... 18. juunil 1945 tapsid metsavennad varitsusest Virumaal Illuka vallas Narva linna julgeolekuülema Bõkovi. 


6. novembril 1945 saatis NKVD Tallinnast Moskvasse selle aasta kohta erandliku teate: päeva jooksul Eestis “bandiitide “ tegevust ei registreeritud. Ööl vastu 26. maid 1945 ründasid metsavennad Järvamaal Väinjärve vallamajas julgeoleku operatiivgruppi. 


NKVD teatis maikuu 1945 kohta: tapetud on 41 nõukogude võimu kaitsjat. Tuhanded mehed pagesid Punaarmeest või ei läinud üldse teenistusse.
NKVD aruanne 3. septembril 1945: Eestis on desertööre tabatud 447 ja otsitakse taga 3309, sõjaväeteenistusest kõrvalehoidjaid on tabatud 2097 ja otsitakse taga 1800. 


NKVD operatsioonides 1945. aastal langes 332 ja arreteeriti 1588 metsavenda. NKVD statistika 1945. aasta kohta: metsavennad sooritasid Eestis 345 rünnakut. 


1946. aasta kevadeks NKVDle teada olevate metsavendade arv (punased numbrid). Olupilt Eestimaalt 1945: Viljandimaa Taevere valla partorg ja miilitsavolinik oma töövahenditega. 


Relvastatud vastupanuliikumine elab vaenlase kulul: 1945. aastal Tartumaal röövitud kaupluste nimekiri. Metsavend Jaan Vilgatsi kirjutatud laul "Täna lähme isamaa eest sõtta": me puhastame kodumaa või kohtume taevas! 


Metsavend Julius Kasperi päevik 27. detsembril 1945: "Mehed on rünnakul, nad teevad seda, mida peab tegema iga õige eestlane. Nad tasuvad kätte neile rahva reetureile, kes unustanud ära, et nemad on sama rahva lapsed, keda nemad reedavad kommunistide vanglatesse ja sunnitöö laagritesse. Kes võtab mõõga, langeb ka mõõga läbi! Kodumaa eest on aga ilus surra!"  Metsavend Ossia Allik (pildistatud pärast arreteerimist).


Ossia Alliku ja tema kaaslaste relvad. Ossia Alliku ja tema kaaslaste pelgupaik Pärnumaa metsades (tšekisti joonistus NKVD juurdlustoimikus). 


Viljandi- ja Pärnumaal tegutsenud Eesti Vabastamise Komitee lendleht välispoliitilise informatsiooniga. Tartumaa Voore valla metsavendade lendlehed "Hoiatus" ja "Üleskutse" oktoobrist 1945: viimane hoiatus kommunismi käsilastele või surm! 


Metsapunkris Võrumaal Kõlleste vallas andis Valter Tamsalu välja seitse numbrit ajakirja "Vaba Eesti Tähistel" ja kaks laulikut "Meie laulud". Metsapunkris Võrumaal Kõlleste vallas andis Valter Tamsalu välja seitse numbrit ajakirja "Vaba Eesti Tähistel" ja kaks laulikut "Meie laulud". 


Metsapunkris Võrumaal Kõlleste vallas andis Valter Tamsalu välja seitse numbrit ajakirja "Vaba Eesti Tähistel" ja kaks laulikut "Meie laulud". Metsapunkris Võrumaal Kõlleste vallas andis Valter Tamsalu välja seitse numbrit ajakirja "Vaba Eesti Tähistel" ja kaks laulikut "Meie laulud".
"Vaba Eesti Tähistel" nr. 3, 1945: metsavennad on Eesti Vabariigi sõjavägi Eesti vabaduse ja maailma demokraatia kaitsjate peres! 


Metsapunkris Võrumaal Kõlleste vallas andis Valter Tamsalu välja seitse numbrit ajakirja "Vaba Eesti Tähistel" ja kaks laulikut "Meie laulud". Metsapunkris Võrumaal Kõlleste vallas andis Valter Tamsalu välja seitse numbrit ajakirja "Vaba Eesti Tähistel" ja kaks laulikut "Meie laulud". 


Metsapunkris Võrumaal Kõlleste vallas andis Valter Tamsalu välja seitse numbrit ajakirja "Vaba Eesti Tähistel" ja kaks laulikut "Meie laulud". Metsapunkris Võrumaal Kõlleste vallas andis Valter Tamsalu välja seitse numbrit ajakirja "Vaba Eesti Tähistel" ja kaks laulikut "Meie laulud". 


Metsapunkris Võrumaal Kõlleste vallas andis Valter Tamsalu välja seitse numbrit ajakirja "Vaba Eesti Tähistel" ja kaks laulikut "Meie laulud". Metsapunkris Võrumaal Kõlleste vallas andis Valter Tamsalu välja seitse numbrit ajakirja "Vaba Eesti Tähistel" ja kaks laulikut "Meie laulud". 


Käsitsi ümberkirjutatuna üle Eesti levinud Eesti Iseseisvuse Võitlusliidu üleskutse "Eesti isamaalased!" juunist 1945: "Kaks diktatuuri parteid - kommunistid ja natsid on meie kodumaad õiguskorra vastaselt okupantidena valitsenud". Pärnumaal Saarde vallas Kaikopli talu põranda alla kaevatud punkris hakkas Viktor Adamtau 1945. aastal välja andma ajalehte "Eestlane".
"Eestlane" nr. 2, 1945: "Saksamaa sunniti alistuma, maailmaajaloo veriseim režiim - nõukogude orjariik jäi aga püsima ja eesti rahvas selle punase terrori küüsi". 


Pärnumaal Saarde vallas Kaikopli talu põranda alla kaevatud punkris hakkas Viktor Adamtau 1945. aastal välja andma ajalehte "Eestlane". Võrumaa metsavennad ja kooliõpilased andsid 1945-1946. aastal välja ajalehte "Vivat Estonia".
"Vivat Estonia" 16. märtsil 1946: "Nii kaua kui Eestimaal elavad eestlased, nii kaua kestab võitlus stalinliku ideoloogia ja tema diktaatorliku režiimi vastu!" 


Toidukaupade turuhinnad 1945-1946. aastal. Lisaks napile normitoidule oli turul kõike saada, kuid hinnad ülikõrged. Koristaja sai oma kuupalga eest osta alla 20 kg leiba või 1, 2 kg võid. Eesti noored asutasid hulgaliselt nõukogudevastaseid organisatsioone.
Tallinna Merekooli ja tehase RET tööliste "Vaba Eesti Võitlusrinde" vanne: jääme truuks sini-must-valgele lipule. 


"Vaba Eesti Võitlusrinde" liikmete joonistatud tšekisti karikatuur. "Vaba Eesti Võitlusrinde" liikmed (1945 julgeoleku koostatud fototabel). 


Tartu koolipoiste skautliku grupi "Boys" tõotus: jääme truuks oma isamaale Eestile. Tartu koolipoiste skautliku grupi "Boys" liikmete valmistatud Nõukogude Eesti vapi karikatuur. 


Võru koolinoorte organisatsiooni "Skautlus" päevik. Võru koolinoorte organisatsiooni "Skautlus" päevik.
Võru skautide vanne: meie loosungiks on - Eesti eest! 
Võru koolinoorte organisatsiooni "Skautlus" päevik. Võru vastupanugrupi "Sini-must-valge" tõotus: meie pole ei kommunistid ega fašistid, vaid vaba Eesti rahvas.


Võru koolinoorte organisatsiooni "Skautlus" päevik. "Skautluse" sihiks on Eesti relvastatud jõudude abistamine. Võru koolinoorte organisatsiooni "Skautlus" päevik. 


"Sini-must-valge" liikmete valmistatud ja Võrumaal levitatud lendlehed. "Sini-must-valge" liikmete valmistatud ja Võrumaal levitatud lendlehed. 


Relvastatud vastupanu kestis Eestis veel kümme aastat.
1955. aastal areteeritud metsavend Theodor Reinholdi ja tema kaaslaste relvad.		 Relvastatud vastupanu kestis Eestis veel kümme aastat.
1955. aastal areteeritud metsavend Theodor Reinholdi ja tema kaaslaste relvad. 


Relvastatud vastupanu kestis Eestis veel kümme aastat.
1955. aastal areteeritud metsavend Theodor Reinholdi ja tema kaaslaste relvad.		 Metsavend Theodor Reinholdi ehitatud pelgupaik Tartumaal Karisto soos 1955. aastal.  


Metsavend Theodor Reinholdi ehitatud pelgupaik Tartumaal Karisto soos 1955. aastal.