Riigiarhiivist

Riigiarhiiv on üks osa Rahvusarhiivist. Riigiarhiivi põhiülesandeks on Eesti omariikluse tekkest kuni tänapäevani Eestis tekkinud või Eesti ajalugu kajastavate dokumentide väljaselgitamine, kogumine, säilitamine ja kasutamise korraldamine. Oma põhiülesannete täitmiseks võtab riigiarhiiv regulaarselt vastu arhivaale arhiivi arhiivimoodustajate hulka arvatud riigiasutustelt ja avalik-õiguslikelt juriidilistelt isikutelt, samuti eraisikute arhiiviväärtusega dokumente; hindab, korrastab ja kirjeldab neid riigiarhiivi pädevuse piires; peab arvestust arhiivis olevate arhivaalide üle; tagab arhivaalide säilivuse ning vajadusel konserveerib neid; loob kasutus- ja tagatiskoopiaid; väljastab asutustele ja eraisikutele arhiivis säilitatavate dokumentide põhjal teatisi ja dokumentide koopiaid; annab arhivaale uurimiseks; korraldab näitusi; publitseerib dokumente; tegeleb arhiivinduse teaduslike ja metoodiliste küsimustega ja osaleb oma pädevuse piires Rahvusarhiivi poolt väljaantavate soovituslike juhiste väljatöötamises. Oma töös lähtume riigiarhiivi põhimäärusest.

Riigiarhiiv asub Tallinnas, tegutsedes kolmes majas. Peahoone asub Maneeži 2/4, kus töötab ka kantselei. Maneeži tänava hoidlates säilitatakse peamiselt nõukogude okupatsiooni aegsete riigiasutuste dokumentatsiooni. Tõnismägi 16 asub endine Parteiarhiiv, kus säilitatakse ENSV Siseministeeriumi, ENSV Riikliku Julgeolekukomitee, EKP ja sellega seotud organisatsioonide jmt arhivaale ning ka endise Harju maa-arhiivi fonde. Madara 24 asub riigiarhiivi kõige uuem hoone, kus säilitatakse materjale Eesti Vabariigi sünnist ja iseseisvuse esimesest perioodist. Ka uurimissaal asub Madara tänava arhiivihoones.