Näituse tutvustus

ISESEISVUSE TAASTAMINE 1991

"Nõukogude Liit ei ole külavahetee, mis hakkab kevadel ise lagunema. See jõud, mis ta lagunema pani, oli Eesti ja Läti ja Leedu rahva sisemine vastupanu."
President Lennart Meri 2001

1991. aasta algul oli Eesti veel Nõukogude Liidu osa, kuid palju oli juba muutunud. Aastakümneid valitsenud Eestimaa Kommunistlik Partei oli lõhenenud ja lagunemas. Poliitikat tegid uued jõud, kelle hulgas olid peamisteks 1988. aastal asutatud Eestimaa Rahvarinne ja 1990. aastal valitud Eesti kodanike esindusorgan Eesti Kongress ja selle Eesti Komitee. Aktiivselt tegutses ka veel impeeriumimeelne Interliikumine. 1990. aastal valiti juba demokraatlikul viisil viimane nõukogude seadusandlik organ Ülemnõukogu, mis kuulutas välja üleminekuperioodi Eesti Vabariigi taastamiseks. Nõukogude Liit ei suutnud enam rahvaste vabadusliikumisi ohjata, kuigi selleks kasutati ka veel relvajõudu. Nõukogude riigipea Mihhail Gorbatšovi algatatud perestroika ja glasnost olid saavutanud rahvaste toetusel sellise jõu, mis viis oma loomuliku lõpuni juba varem alanud Nõukogude impeeriumi lagunemise. Viimase katsena seda takistada alustasid tagurlased 19. augustil 1991 Moskvas riigipööret, mis aga rahva vastuseisus juba paari päevaga läbi kukkus. Riigipöörajad üritasid ka Eestis võimu haarata, saates siia väljastpoolt sõjaväeüksusi, kuid see ei õnnestunud neil. Riigipöördekatse ja selle läbikukkumine andis võimaluse iseseisvuse taastamiseks. 20. augustil 1991 võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse „Eesti riiklikust iseseisvusest“, mis sündis koostöös Eesti Komiteega. Otsuse järgi taastati Eestis õigusliku järjepidevuse alusel see riik, mis oli välja kuulutatud 24. veebruaril 1918. Õiguslikule järjepidevusele tugineb meie omariiklus, Eesti rahvusvaheline staatus, kodakondsuspoliitika ja omandisuhted. Eesti sai rahvusvahelise tunnustuse ja astus jälle teiste maailma riikide perre. Esialgu oli see ainult otsus, mis tuli täita sisuga, ja seega jätkus Eestis üleminekuperiood. Ülemnõukogu ja Eesti Komitee esindajatest moodustatud Põhiseaduslik Assamblee töötas välja uue põhiseaduse, mis võeti vastu rahvahääletusel ja jõustus 1992. aastal. Selle alusel valiti kõrgem seadusandlik kogu Riigikogu ja Eesti Vabariigi president. 7. oktoobril 1992 teatas Riigikogu oma deklaratsioonis „Põhiseadusliku riigivõimu taastamisest“, et üleminekuperiood on lõppenud, Eesti Vabariigi põhiseaduslik võim taastatud ja „Eestimaal on alanud aeg, kus igaüks, olenemata rahvusest või kodakondsusest, saab pühendada oma jõu ja tahte vaba ning demokraatliku Eesti ülesehitamisele“.

Väljapaneku on Filmiarhiivi ja Riigiarhiivi dokumentidest koostanud Tiit Noormets, kujundanud Einike Soosaar.