Kogud

Riigiarhiiv on Eesti omariikluse dokumentide peamine säilitaja, siia on üheksakümne tegevusaasta jooksul talletatud olulisemad arhiividokumendid alates Eesti Vabariigi väljakuulutamisest kuni taasiseseisvumiseni. 2009. aasta seisuga on riigiarhiivis kokku 3 388 550 säilikut (31 766 riiulimeetrit). Kogumahust 1,9 miljonit arhivaali on perioodist 1918-1940. Kogud võib kronoloogiliselt jagada kahte suuremasse perioodi. Kõigepealt Eesti Vabariigis tegutsenud asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide fondid ning enne Eesti Vabariigi loomist ja pärast selle likvideerimist tegutsenud asutuste fondid aastatest 1917-1944. Teise perioodi kuuluvad pärast II maailmasõda tegutsenud asutuste ja organisatsioonide fondid.

Kuni 1940. aastani tegutsenud asutustest pakuvad ehk enam huvi Eesti Vabariigi riigi- ja sõjaväeasutuste nagu Presidendi Kantselei ja Riigikantselei, Asutava Kogu ja Riigikogu, ministeeriumide ja Sõjavägede Staabi dokumendid. Samuti Riigi Statistika Keskbüroo, Põllutööministeeriumi Katastri ja Maakorralduse Osakonna, maakondade maa-ametite, Asundusameti, Kaubandus-tööstuskoja ning kohtu- ja politseiasutuste, pankade, saatkondade ja konsulaatide dokumendid, ka kohalike omavalitsuste tegevust kajastavad dokumendid. Kollektsioonidest on tähelepanuväärsemad ja mahukamad hoonete ja rajatiste plaanid, plakatite ja mälestuste kogud. Eraldi võiks mainida, et riigiarhiivis säilitatakse ka saksa okupatsiooni aegsete asutuste fonde aastatest 1941-1944.

Sõjajärgsest ajast säilitatakse Nõukogude okupatsiooni perioodi ministeeriumide ja keskasutuste dokumente ning ka meile üle antud tol perioodil Tallinnas asunud kõrgkoolide, raamatukogude, vabariiklike haiglate, teatrite ning paljude teiste asutuste ja organisatsioonide arhivaale. Säilitatame ka Eesti NSV Siseministeeriumi ja Eesti NSV Riikliku Julgeolekukomitee arhivaale aastatest 1940-1991, EKP ja sellega seotud organisatsioonide dokumente, ELKNÜ (õpilasmalevad, EÜE) ja teiste parteide, ühenduste ja liikumiste dokumente ning erinevaid kollektsioone (ajaloolis-revolutsiooniliste dokumentide kollektsioon aastatest 1903-1966, fotokollektsioon jt). Ära märkida tuleb ka Eesti iseseisvuse taastamist kirjeldavad arhiivid (Eestimaa Rahvarinne, erakondade arhiivid 1990. aastatest) ning eraldi dokumendiliikidena saame välja tuua erastatud ja likvideeritud asutuste-ettevõtete personalidokumendid ning projektasutuste arhiivifondidest projektdokumentatsiooni.

Riigiarhiivis säilitatakse ka Eesti ajaloo- ja kultuuri seisukohalt oluliste riigi-, ühiskonna- ja kultuuritegelaste isikufonde (K. Päts, J. Tõnisson, J. Laidoner, jt), hoidlatesse on jõudnud suur osa väliseesti riigi- ja ühiskonnategelaste arhiive (A. Varma, A. Mägi, E. Jaakson). Riigiarhiivile on oma dokumente üle andnud nii oma tegevuse lõpetanud kui ka tegutsevad väliseesti organisatsioonid ja institutsioonid nagu Eesti Rahvusfond, Eesti Arstide Selts Rootsis, Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskus, Stockholmis ilmuv ajaleht "Eesti Päevaleht", Eesti Sõjaveteranide Sõprusühing, Eesti Ühisabi Rootsis, Boråsi Eesti Selts.

Juhime tähelepanu, et Tallinna Linnavalitsuse ja Harjumaa omavalitsuste arhiivifonde säilitatakse Tallinna Linnaarhiivis. Kinnistusametite fondid aastatest 1918-1944 asuvad aga Ajalooarhiivis ning Eesti Vabariigi (1918-1940) muude asutuste dokumente leidub nii Ajalooarhiivis kui ka Tallinna Linnaarhiivis.

Süstemaatilise ülevaate kõigist fondidest saab arhiiviinfosüsteemist AIS, Riigiarhiivi fondiloendist ja fonditeatmikest; digiteeritud allikatega saab tutvuda SAAGAs,  FOTISes (fotod) ning Kaartide infosüsteemis. Kõik eelnevad ja palju teisi andmebaase on koondatud Rahvusarhiivi virtuaalsesse uurimissaali VAU.