20. sajandi loosungid
Loosung – ühiskonnaklassi või selle huve väljendava poliitilise organisatsiooni (partei, a/ü vms) võitluseesmärgi lühisõnastus; üleskutse, juhtlause, lipukiri.
Eesti nõukogude entsüklopeedia (1972)
Loosung – 1. üleskutseline juhtlause, lipukiri; ühiskondlik – poliitilise ülesande lühisõnastus, 2. poliitilise eesmärgi või ülesande lühisõnastusega kangas või plakat.
Eesti kirjakeele seletussõnaraamat (1993)
Prantsuse revolutsiooni ajal kanti meeleavaldustel piikide otsas inimpäid, 20. sajandi revolutsioonide ajal aga loosungeid. Seal kus revolutsioonide vahepeal võttis võimu totalitaarne võim, kaeti kogu maa loosungitega. 20. sajand on loosungite sajand. Üks keskealine inimene on meiegi maal oma eluea jooksul näinud nii palju loosungeid, et nende mahutamiseks jääksid kitsaks kõik arhiivid - muuseumid. Ja alles 133 aastat tagasi ei olnud Ferdinand Johann Wiedemannil sellist sõnagi oma Wörterbuch’i panna.
"Loosungi" sõna saime me saksa keelest (Losung), samuti nagu näiteks venelased. Soomlastel, kes võõrsõnu ei armasta, tähendab sama asja "lööklause" (iskulause). Loosung peab lööma! Lääne pool on kasutusel inglise sõna slogan. Inglise keel ongi kõige täpsem, tehes vahet lööklause ja selle asja vahel, millele lööklause on kirjutatud. Esimene on slogan ja teine banner. Slogan tuleneb vanade shotlaste gaelikeelsest sõnast sluagh-ghairm, mis tähendas sõjakisa. Banner on aga jõudnud inglise keelde vana-prantsuse ja germaani hõimu gootide keele kaudu, tõenäoliselt isegi Vanast Kreekast ja tähendas kunagi "näitama". Eks ole loosung tänapäevalgi võitlushüüd ja seda peab välja näitama.
Prantsuse revolutsiooni slogan oli ikka "Vabadus, võrdsus, vendlus!", banner aga maharaiutud verine inimpea. 20. sajandil tapeti hoopis rohkem, kuid inimeste tegudele pealetõmmatud tsivilisatsioonivõõba tõttu sai loosungiks riideriba või lumelabidas. Nende peale kirjutati kõikvõimalikke erinevaid lööklauseid; nõnda palju, et 20. sajandi loosungitest saaks pakse uurimusi kokku kirjutada. Eestlasi pole need aga üldiselt kaasa tõmmanud. Kui ajalookeerised on ka eestlasi sundinud loosungeid pihku võtma, olgu see siis 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni või 1988. aasta laulva revolutsiooni ajal, on lööklausete sõnastus olnud küll erinev, kuid nõudnud ikka ühte ja sama:
VABADUST, TÖÖD JA LEIBA!

Veebruarirevolutsioon 1917

Veebruarirevolutsioon 1917

Stagnatsioon 1970. aastad

Laulev revolutsioon 1988

Laulev revolutsioon 1988

Laulev revolutsioon 1988

Laulev revolutsioon 1988

Laulev revolutsioon 1988

Laulev revolutsioon 1988

Laulev revolutsioon 1988

Eesti Vabariik 2001