Arhiivindusliku hindamise eesmärk on otsustada, millist teavet säilitatakse alatiselt avalikus arhiivis ehk milline teave on arhiiviväärtuslik. Arhiiviväärtus on teabel, mille põhjal saab tulevikus teha järeldusi teatud ajaperioodil toimunud protsessidest ja nähtustest ning uurida erinevaid eriala- ja huvivaldkondi.
Avalikke ülesandeid täitvad asutused ja isikud, kelle tegevuse käigus võib tekkida arhiiviväärtuslikku teavet, on kantud Rahvusarhiivi 30.12.2011 hindamisotsusega nr 548, mille põhjal koostatud arhiivimoodustajate nimekirja, millega on võimalik tutvuda Rahvusarhiivi kodulehel.
Rahvusarhiiv on ära hinnanud arhiivimoodustajate tugifunktsioonide käigus tekkinud dokumendid üldotsustega, millega on võimalik tutvuda Rahvusarhiivi koduleheküljel.
Järgmise etapina keskendutakse põhitegevuse funktsioonide täitmise käigus tekkinud dokumentide hindamisele, mis viiakse läbi asutusepõhiselt ning soovitavalt ühekorraga. See võimaldab hinnata paremini dokumentide konteksti ning omavahelist sidusust, annab ühtlasi selge ülevaate arhiiviväärtuslikeks hinnatud dokumentidest ja lihtsustab arhiiviväärtust mittesaanud dokumentide eraldamist hävitamiseks. Seetõttu on Rahvusarhiiv loobumas üksikotsuste tegemisest hävitamisaktide põhjal.
Asutust teavitatakse üldhindamise algatamisest kirja teel. Hindamise tulemusena koostatakse hindamisotsus. Ärakiri hindamisotsusest edastatakse arhiivimoodustajale.