Mis on arhiivi infosüsteem ehk AIS? Arhiivi infosüsteem ehk AIS on Rahvusarhiivi andmebaas, kus on teave arhiivis hoitavate dokumentide kohta. Olemuselt on AIS sarnane raamatukogude elektrooniliste andmebaasidega, mille abil saab raamatuid üles leida. AISi andmebaas on niisamasugune - otsisõnade abil saab üles leida dokumente ehk arhiivikeeli arhivaale, mille sisuga tutvumiseks tuleb aga siiski tulla arhiivi. Erinevus võrreldes raamatukoguga on selles, et arhivaale ei saa koju laenutada, neid saab kasutada üksnes arhiivis kohapeal. Arhivaal võib olla näiteks kiri, arveraamat, aruanne, foto, joonis või kaardirull. Arhivaalid on kõrgemal astmel koondatud ühe ja sama tunnusega arhivaalide gruppi ehk sarja. Sarjadeks võivad olla näiteks aruanded, protokollid, kirjavahetused. Ühe asutuse või isiku tegevust kajastavad arhivaalid moodustavad tervikliku kogu ehk arhiivi. Näiteks on arhiiv linna- või vallavalitsus, kool või haigla, spordiselts või ühe näitleja arhivaalide kogu. Kui varem tuli ka arhivaali olemasolu kohta teabe saamiseks tulla arhiivi, siis tänu Teie käsutuses olevale AISi veebiversioonile saab arhivaali, sarja või arhiivi kohta teavet Interneti vahendusel. Kindlasti tuleb aga arvestada, et praegu ei sisalda AIS veel kõiki Rahvusarhiivi arhivaale, mida on kokku ligikaudu 8 miljonit. AISis on neist hetkel umbes 3 miljonit. AIS asub aadressil http://ais.ra.ee Arhiiviregister